ESPANA 10.-14.10 2017

No hei!   ÄRGE KIRJAVIGU PAHANDAGE jube kiire on :)

Kuna reis paistis tulevat eripärane, siis ei saa sellest ju jätta kirjutamata :)

Rõuge kooli 9.klass otsustas minna kooli lõpureisile Hispaaniasse, Barcelonasse....

Kui aastat tagasi tundus see väga hea ja mõnus idee, siis viimased nädalad on toonud elevust, sest Kataloonia ei ole nõus olema Hispaania vallutatud ala, vaid ikkagi iseseisev riik, milleks tal õigus on. Ja nii ongi viimase aja meedia toonud meile värvikaid pilte tänavatelt ja mõte Barcelonasse?! praegu?! tundunud suht segane. Ja nii tegime plaanides muudatuse ja meie linnareisist sai rannareis. Otsustasime sõita Blanesisse, Costa Bravale.

Otsustasime.... no me võime otsustada palju aga on veel inimesi, kes otsustavad. Selle peale me ei tulnudki kohe :D.....

Ja nii oli kusagil üks bussifirma otsustaja mees, kes vaatamata sellele, et meil olid ostetud 15:10 bussile piletid, otsustas 15.10 Võru-Tallinn bussi mitte teele saata. Ja nii tuli armas bussijaama naine meie juurde ja ütles, et teate.... me ostame teie piletid tagasi. TAGASI? BUSSI EI TULE? Vahva, ja meil on lennuk teele minemas piloodiga, kellel on täiesti ükskõik selle bussifirima onu otsusest....

Siis tormasime Külliga bussijama sisse, et osta uued piletid mingile bussile KUS ON VEEL VABA RUUMI 17 inimese jaoks. Samal ajal oli käivitunud lastevanemate armee, et meile kaasa elada ja kaasa aidata. Tegin kiirelt kõne abivallavenam Olev Mõttusele, kes hakkas kohe ka lahendusi leidma. Kuidas saada kõik see rahvas õigeks ajaks lennujaama?!

Bussijaama naine ütles lahkelt et oi näe kell 17 Tartust minevale bussile saan küll pileteid, no mõned on küll äriklassi... HUVITAV... lapsevanem Palmi, kes just oli ka piletid läbi kamminud netist teadis, et seal on vaid 8 kohta vaba... no okei, äkki bussifirmal on rohekm infot. Ja nii see bussijaama tädi meile HOMSE kuupäevaga piletid ka välja printis... Õnneks nägime eksitust ja täiesti arusaadav, bussijaama tädi muretses meiega sama hoolega nagu oleks ta kellegi meie laste tädi või vanaema. Ta tahtis parimat. Ruttu maksis ta Küllile kaardimakse raha tagasi kassast ( arvetavasti siiani ehk lahendavad olukorda, kuidas seda nüüd korrektselt vormistada) ja müüdi uued piletid 17:30 bussile.. Oleme sellele lahkele naisele väga tänulikud. Imeline soojus ja lahkus ja hoolimine meie segasest seisust, millest me ise ka aru enam ei saanud. 

NÜÜD tormas bussijuht Uno meile Võrru järgi, et viia meid Tartusse. Samal ajal vedasid vallamaja ja kooli töötajad kooliringi lapsi koju. Nad on nii armsad inimesed, nad tegid seda päriselt . MEIE PÄRAST! Kindlasti ei ole nad need, kes oleks samal ajal istunud kusagil toolil ja kõlgutanud jalgu, et mida küll teha.... Neil on väga palju tööd. Ja jätta see kõik MEIE PÄRAST kõrvale ja niimoodi appi tulla.... Õpetaja Külli arvas, et peame neile ikka kommi viima küll.

Nonii, olimegi Tartusse teel AGA! Meil olid kolm jalkapoissi, kes võistlesid kusagil vihmas ja külmas Eestimaa teiste tugevate jalgpallikoolidega... Valtus, Rapla lähedal.... Plaan oli, et nad paluda bussijuhil kusagilt Imaverest tee äärest peale võtta... aga mida sa võtad kui nad ikka veel võistlevad... Kell on juba 16:00 ja nad ikka mängivad....aga pesu ... aga söök.... Kas nad jõuavad Imaverre samal ajahetkel kui meie liinibuss sealt möödub.... või jõuavad siis kui me juba kaugel. Ja mis siis teha.... Pidev ühendus JanMark reiside bussijuhi Jaanusega ja Rõuge kooli direktori Toomas Rajuga ja väike konsultatsioon hea sõbra Anelyga, kes on Rapla kooli õpetaja viis selleni, et Toomas ja Jaanus viisid nad 17:10 väljuva Rapla-Tallinn bussile. See oli ma arvan ainuõige otsus, sest vähemalt 3 esindajat olid juba lennujaama jõudnud ja teised said stressivabalt lennujaama poole sõita, paanitsemata, et kas Imaveresse jõutakse samal ajal või totaalselt valel ajal. Ja jalkapoisid said ka pisut puhata... võimas 6. koht ikkagi!

Novot, elu kui lill! Lennujaam, kõik sujub... AAA, lend väljub 21.10 asmel 22:00. No pole hullu.... saavadki lapsed söömas käia....

Enne 22 kutsuti väravasse, kella 22:20 olime väravast läbi, istume kenasti lennukis…. JA SIIS- KAPTEN RÄÄGIB: Mul on teile hea uudis- me oleme üks vähestest lendudest, mis pääses praegu Gironast Tallinna poole. Prantsuse õhturuumi kontrollijad streigivad….ja turvalisuse tõttu ei lasta lende läbi, vaid mõned üksikud…. Mul on teile ka halb uudis – me ei tea kaua me peame siin ootama. Kas tunni või 1,5 tundi või rohkem… Oleneb millal antakse luba lennata….. Siis anti juhised signaalide osas, et võite vabalt ringi liikuda, wc kasutada jne aga kui tuleb signaal, siis kõik ruttu istuma ja start…. NO MIS ASJA ... nagumeil veel vähe seiklusi….Aga istusime kenasti… alguses läks umbseks aga siis otsustati meile õhku ka anda. Lugesin netist kui palju lende tegelikult tühistatud oli… ME OLIME ÕNNEGA KOOS, ET MEIL OLI LOOTUS….. Armas lapsevanem Ragne ka kirjutas ja uuris, kuidas meil läheb. Alati on nii hea tunne, kui lapsevanemad muretsevad kõige positiivsemas mõttes. See annab jõudu. Saatsin Ragnele ka pildi meie rahulikust elust lennukis. Piloot hoidis meid ikka kursis… ja siis pisut enne südaööd öeldi- piip piip 7-8 minuti jooksul stardime! Supsi, kõik olid kenasti istmetel ja STARTISIME!

Lend oli väga rahulik, ilusti lendas see piloot…Maandudes tegime väikese hüppe aga sest polnud hullu. 4 tundi lendu oli selja taga. Lennujaamas ootas meid buss, Blanesis toad… Eesti aja järgi 5.30 olime voodis….

SUPER! ÄRA TEGIME! Nagu ussikest ajasime seina sisse selle reisiga AGA ÄRA TULIME!

Ja nüüd kui siin basseini ääres kirjutan…. Hommikupäike käsivarsi kõrvetamas… Ene Liis ja Berta käisid just uurimas, et kas paneme kohe bikiinid selga kui hommikusööki läheme otsima :D Ei kohe ei pane.

Plaan täna siis hommikusöögiretk, kell 12-15 rand, 15-16 lõunaotsing 16-19 kesklinn ja shoping, 20 teeme ehk miskit kodust õhtusöögiks ja siis chillime õhtul oma koduhoovi basseinis....

AITÄH KÕIGILE, kes siiajõudmise võimalikuks tegid! <3

KERLI

KELL on 12:00. Oleme tagasi hommikusöögilt. Kes sõi pool kana, kes friikaid ja praemuna aga kõik sõid :) Vaja on osta veel pall ja rand- siit me tuleme!

Õhtuks ostsime Külli ja Vivianiga makarone ja vorsti ahjus tegemiseks. Ketshupit ja juustu kõrvale, kuidas kellegile maitseb. Lapsed on supertublid!

kell on 22.12....

Ah tegelikult me palli ikkagi ei ostnud :)))) Vorsti ja makarone küll.

NO siin me nüüd oleme. Päev õhtus. Õhtu on soe...mõnus, isegi kampsunit ei pea peale panema. Sõime just. Ema Vivian vaaritas lintnuudleid keeta, mitu potti, sest potid olid väikesed. Õps Külli möllas lastega, et asjad kõik korras oleks ja söömise järjekord paigas. Kerli muudkui soojendas ahjus vorste ja tüdrukud lõikusid salatit. Nii ta valmis see meie õhtusöök – makaronid juustu ja ketshupiga, kõrvale toorsalat, leib ja vorstid. Oli täitsa maitsev. Noortele sai antud iga toa peale ka hommikusöögi raha. Seda kasutati päris mõistlikult ja rõõm oli märgata, et eelistati osta midagi värsket ja tervislikku. 

Aga mis siis päeval tegime? Olime rannas. Ujuti, päevitati, käidi piki mereäärt jalutamas. Nüüd õhtul õlakesed, ninakesed ja põsekesed punased. Õnneks ei kellegil hullusti. No mõni läks kohe kraad pruunimaks ja ei tea sest punasest minemisest midagi....

Siis oli shoppamise age, lebotamise aeg ja nüüd puhkeaeg.

Homme hommikul sõidame rongiga Barcelonasse. Teeme oma turismibussiga ringi linnale peale, käime mõnes vaatamisväärsuses ja loodetavasti kell 22:00 oleme tagasi.

Kui jõuame, siis jagame muljeid, kui ei siis kirjutame reedeks.

Kui Barcelonas vaja peaks minema, siis tutvustame katalaanidele, kuidas laulvat revolutsiooni teha...olgu see meie pisike panus nende iseseisvusele. Aga siin on ikkagi väga rahulik. Ei ole kodusõda, ei ole meeleavaldusi. Vaatame, mis homne toob.

NELJAPÄEV, 12.10 2017

Olene Barcelonast tagasi ja laulev revolutsioon jäi meie poolt korraldamata. Nägime eemalt bussist Catalunya väljakul tohutuid rahvamasse aga meil oli võimalu seda vältida. Õhtyl saime küll teada, et telekas olla rahvale näidatud kuidas kakeldakse ja toolidega pillutakse aga no see juhtus küll mingil mõnelsajal ruutmeetril. Barcelona ülejäänud linnas oli suur vaikus ja rahu. Ja nii vaikne oligi. Sest oli rahvuspüha. Hispaanlaste päev. Sest 12.oktoober 1492 avastas Columbus Ameerika. Tegime noorte seas ka mälumängu küsimuse ning võitjaks ostus Sven, kes julges selle välja öelda. Tegelikult teadis Kenter ka ja Triin. No kõik said lubatud auhinnad kätte. Kes otsis vastust telefonist, kes kasutas oma loogikat. Ühed tublid kõik.

Tiirutasime bussiga mööda linna – jalutuskäik pargis, Sagrada Familia, Güelli Park. Vahepeal tegime väikese lõõgastuspeatuse, et süüa ja poes käia. Aga no poed olid ikka kinni. Staadioni vaatasime bussist, ei hakanud maha minema. Siis mõtlesime, et proovime ka gondlitega sõita aga ei lastud enam peale, sest pühade puhul pandi varem kinni ja no ei teadnud arvestada seda.

Ja korraga oligi pime. Jõudsime 20:30 raudteejaama ning kell 22:15 olime tagasi Blanesis. Väike vaba aeg veel noortele ja 23:30 öörahu.

Oli tegelikult väsitav ja intensiivne päev, palju kõndimist ja bussiga sõitmist. Ülevaade Barcelonast olemas!

Reedel tahame minna mere peale laevaga sõitma, et Tossa del Mari jõuda, vaatame kuidas plaan õnnestub...

13.10 reede 

Oleme teel Tossa de Mari. 1.15 tundi laevasõitu.

Oleme Tossa del Marist õnnelikult tagasi. Tegemist on imearvmsa väikelinnaga, kus on oma ajalugu ja kus on palju poekesi. Hea rand on ka. Meil oli seal aega olla 2,5 tundi ja sellest piisas. Käidi kindluse jurues, poodides, istuti rannas. Teadaolevalt midagi ebaharilikku ei toimunudki :)

Pisut puhkust ja soovijad saavad õhtul minna Blanesisse veel ringi jalutama, nt õhtust sööma.

Reedese transferi kinnitussõnum on ka juba kohal, seega peaks kõik ehk homme sujuma.

Koju tagasisõidu plaan:

12:00 buss Blanes - lennujaam

16:00 -20:45 lend

22:00 buss Tallinn-Tartu

00:30 tellitud buss Tartu-Rõuge.

Laupäeva hommikul koristasime tubasid ja kogunesime õue, et ühiselt teha tagasiside ring. Enim kõlas soov taas reisida - Austraaliasse, Indiasse, Indoneesiasse, USAsse, Veneetsiasse Itaalias ja ka naaberlinna Tossa del Mari. Elamusena võtavad noored kaasa positiivsed kogemused siinsete lahkete ja soojade inimestega, kauni looduse avastused. Ka meie ,täiskasvanud, õppisime ja täiendasime üksteist, et olla järgmine kord veelgi kogenumad. Rõõm kiiresti lahendatud keerulistest olukordadest on meile muidugi kõige olulisem. Tartus bussijaamas vastu tulnud ema Helika sõnad olid väga õiged- ma arvan, et meie lapsed vajasid seda rannalinna puhkust isegi rohkem kui kolme päeva Barcelonas. Blanesis olles saime täiskavanutega julgemalt noortele and ka vaba aega, vaba liikumise võimalust. Tegemist oli turvalise väikelinnaga.  Seega kõik oli võimalikult parim! 

Ja tagasi olimegi! Kojusõit sujus igati, kõik oli plaanipärane. Teel söödi Viviani kilekotist viinereid ja saia, lobiseti, magati. Ryanair tervitas meid taas segadusega istekohtades. Meid oli pillitatud laiali üle lennuki, samuti ka teised. Inimesed palusid võimalust kokku istuda. Varuväljapääsu juurde oli pandud meie noored aga alaealised ei tohi seal istuda ja nii pidime ka neid koti vahetada. Aga kõik läks kenasti. Rõuges ootasid meid ees emade kallid ja isade-emade rõõmunäod lapsi nähes.

VÕIMAS koostöö! Tuhat tänu!

NB! Täna on meedias artikkel : http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestlased-aitasid-katalaanidel-pusti-panna-salajast-e-valitsust?id=79831882

Võime ju vabalt väita, et need olimegi meie, kes käisid katalaanidel e-valitsust loomas :)))