PRAGUE 27.-30.Aprill 2019



Heips!

Taas on aasta möödas ja uued üheksandikud hõivasid mind, et teha üks klassireis. Eelkõige lastevanemate rõõmuks ja muidu ka meenutuste fikseerimiseks panen midagi kirja.

27.04.2019

Öösel läheb uni... nonii 1.24 ära. Sest korraga meenus eelmise aasta transpordijant lennujaama. Hakkab kummitama mõte, kas seekord saame lihtsamalt või peab ka täna millegikski valmis olema. Need kes ei tea või ei mäleta - eelmisel aastal olid meil ostetud liinibussi piletid Võru-Tallinn, et lennujaama sõita ja bussi oodates tuli kassatädi ja ütles, et teate, buss otsustas täna mitte välja sõita. Ja kui me olime jõudnud ikkagi lennukile.... teatas piloot aga teate, Prantsusmaa õhuruum streigib ja eks näis kas meid läbi lastakse...
Niimoodi mõeldes ja meenutades teen otsuse, et meil on üks jant juba selle reisiga olnud ja loodame, et see ongi selle reisi suurim jant. See oli nimelt seotud sellega, et meie reisi ajal saavad kaks õpilast 16-aastaseks. Kui osta Ryanair lennufirma piletid, pead sa valima kas reisija on laps, teismeline (alla 16) või täiskasvanu ehk 16+. Arvestades seda, et üldjuhul hinnatakse reisija vanust reisile sisenemise päevast, ostsin piletid kui teismelistele. Kõik vahva kuni online check-ini tegemiseni. Siis selgus, et süsteem ei lase nende sünniaega sisestada ja check ini teha, sest nad oleks nagu vanemad. Sain ühenduse Ryanairiga ja nad ütlesid, et pole hullu, muudame süsteemis nad täiskasvanuks. Okei. Kõik oleks ilus olnud kui uuesti tehes selgus, et süsteem põlgab nad nüüd liiga nooreks. Saa siis aru. No ja nii siis lõpuks saime kokkuleppele Ryanairiga, et nad lubavad tasuta check ini teha lennujaamas. (muidu 55 euri inimene).
Aga siis tuligi hommik. Imeliselt kenasti saime 5:32 teele. Sõitsme mööda lainetavad ja augulist Riia-Pihkva maanteed. Lapsed oli vaiksekesed, väsinud... koolivaheaja režiimil...
Lennule minek ja lend ise läks kenasti. Mõned lapsed pidid oma kohad avariiväljapääsu juures loovutama, sest seal ei tohi istuda alla 16-aastased noored. Aga see ei olnud probleemiks. Probleemiks kujunes ehk mingil määral lennuki tagaosas kisavad lapsed....
Lend kestis 1 tund ja 45 minutit ja olimegi kohal. Vastu tellitud buss ootas ka meid kenasti. Kell 13:00 kohaliku aja järgi (1 tund vähem kui Eestis) olime hostelis, kus lahke pererahvas meile toad jagas. Tegemist on tagasihoidliku ühika tüüpi hosteliga, kus peensusi ei ole aga kõik hädatarvilik on olemas. Noored jagunesid tubadesse 4+10 tuba poisid ja 4+6ne tuba tüdrukud.
Ühiselt otsustati, et võtame laagerdumisaja kella 15:00-ni ja siis lähme teeme tiirud vanalinnas.
Käisime Ingega ka kõrvalolevas kaubanduskeskuses hindu uurimas. No väga normaalsed hinnad ka siis kui väljas söömas käia. Meie praad oli 4 euri, coca cola söögikohas 1,30, saiakesed 0,40. Kes tahaks väljas kohvi juua saab seda 1,50 eest. Seega hinda ikka asjal on aga lihtsalt Eestiga võrreldes tsipake ikka odavam.
Kevad on siin ka. Sireliõites ja-lõhnas parkidega. Pisut jahedam kui see soe, mis kodus oli aga muidu täiesti meeldiv ilm.
Noored on ägedad, mõnusad, rahulikud, kokkulepete meelsed.

Mis juhtus 15:00 - 19:00?
Jalutuskäik vanalinnas.
Pärastlõuna veetsime ühiselt jalutades mööda Vltava jõe kallast Kaarli sillani. Kaarli silda ületades saime osa muusikute, kunstnike, ehete müüjate ja suure inimmassi segasummast. Teisel pool jõge käisime vaatamas John Lennonile pühendatud seina. Tagasisuunal võtsime sihiks raekojaplatsi. Rahvast oli nii palju, et korraks kadus järg, et kes on grupis ees ja kes taga ja ega keegi ei ole ju ometi kadunud...aga koondusime ruttu ja jõudisme vanalinna südamesse. Raekoja plats oli täiesti ülestõusmispühade meeleolus - laat, värvikirevad dekoratsioonid.  Ilm on läinud ilusaks, päikeseliseks, soojemaks. Vanalinnas hõljub kaneelisaia lõhn ja seda seepärast, et kohalik maius on süte kohal küpsetatud kanelli-suhkru-mandli sai ja selle sisse pannakse jäätist või nutellat vms mida sa vaid soovid.  Ringkäigu lõpuks arendasime demokraatlikkust ning tegutsesime noorte soovide järgi, vabastades nad pidevast järelvalvest ja joone järgi kõndimisest ehk noored said pisuke vaba aega. Pakkusime küll, et kes tahab võib Inge, Kerli, Kadri ja Taneliga ühineda aga ei tahtnud keegi... :) Noortel täiskasvanutel omad asjatoimetused.
Homne hommik on meil vaba, sest sooviti välja puhkamiseks aega ja alustame peale lõunat jalutuskäiguga sillani, kust lähme laevale, et sõita mööda jõge ja sealt edasi siis maaalune tuur. Eks kuuleb.


28.aprill

Hommikul piilub päike kardina vahelt ja tundub tulevat hea pühapäev.
Öö oli rahulik, mõned noored olid kaarte mänginud oma toas veel pikalt... Pikk vaba hommik annab võimaluse välja puhata.
Pühapäeva hommik Prahas, eriti meie linnaosas on rahulik. On näha pidulikus riides peresid, arvatavasti kiriku poole liikumas. Meie noored praevad muna ja peekonit omale, mõned on läinud välja hommikusööki otsima. Sammud iseseisva elu poole.


Õpetaja Ingele laekub teateid, kuidas keegi oma hommikupooliku on planeerinud. Igaüks oma huvile vastavalt. Üks grupp oli näiteks seadnud end Petri mäele roosiaeda ja torni külastama. Sama teekond on meil plaanis ka homme hommikul, sest kui on sombune ilm, siis ei ole mõtet minna linna kõrgeima vaatetorni otsa, kust ei pruugi näha miskit läbi udu, vaid jalutada ringi nii, et saame näha ja kogeda mitut elamust korraga. Jaagup ennustas, et meie reisil vihma ei tule. Kunstnikuhingega inimesed pididki olema tundlikuma ja tajuma selle maailma erinevaid kihte ja nendest läbi tulevaid sõnumeid. Tahame väga loota, et see sõnum ka esmaspäeva kohta käib.
Kogunesime kell 15:30, et minna paadisõidule. Teel tuli idee minna metrooga ka sõitma, sest kui on neid, kes pole seda varem teinud, siis hea võimalus teha. Kaotasime pisut aega oma graafikus selle peale, et need Praha ühistranspordi piletimasinad pole kõige kasutajasõbralikumad. Aga ära nad said ostetud  ja kiirelt maa alla ja kaks peatust ümber istumisega. Hea rahulik metroo oli, vähe rahvast, puhas, tühi. Õnneks olid Kadri ja Tanel meil laevasadamas ootamas ja sain teate saata, et võtku piletid välja, et jääme pisuke hilisemaks. Ja nii sujuski kõik kenasti, Kadri andis juhiseid, kuidas õigesse kohta kiiresti jõuda. Laevasõit oli mõnus, ilus. Enamusele oli vist esmakordse see kogemus, kuidas laev läbi lüüsi läks. Laeva taga pandi väravad kinni ja siis hakati vett kanalisse pumpama ja laev tõusis u 2 meetrit kuni olime siis piisavalt kõrgel, siis avanesid laeva ees väravad ja lasti meid edasi. Alguses oli laeval väljas mõnus olla aga siis hakaks tuul jahedamaks minema ja ronisime kõik alla siseruumidesse. Kaks tundi paadisõitu ja olime tagasi seal, kus alustasime. 
Seejärel ootas meid maa-alune tuur. Meie giid oli kenasti huvitavas vormiriietuses ja viis meid raekoja juurde, rääkides hoone ajaloost ning selle ülesandest. Enne kui meid maa alla viidi räägitigi sellest, kuidas raekoja maa-alune osa on kunagi olnud linnatänav aga hiljem ehitati majad peale ning sellest sai vangla. Vangla aga mitte karistuse kandmiseks, vaid hukkamisele määratud inimeste nö ooteruumid. Meile anti lambikesed ja laskusime alla keldriruumidesse. Oli selline rõhuv ja sünge keskaegse elu tunnetamist võimaldav olustik. Otsiti ka mingi masinaga vaimusid. No neid me ei näinud seekord :)  Poistele anti küll mingi aparaat vaimude äratundmiseks aga pigem arvasin nad ikkagi kui see ka tööle hakkas, et keegi mees seda ise mõjutas. Räägiti timuka elust keskajal, tema privileegidest ja piirangutest. Muude teemade kõrval saime teada, et tšehhid on samamoodi nö väheusklikud nagu eestlased ning raekoja platsil olev imeline pühadelaat on pigem turistidele. 
Maa alt väljudest tegime plaani minna Pietri mäele. Kuna homseks lubab sadu, siis otsustasime veel pisut pingutada ja seal ära käia ja öist linna vaadata. Aga torn pidi kell 22:00 kinni pandama ning viimane lastakse torni 21.30. Seega olid meil minutid loetud kui 20:30 raekoja platsilt teele läksime. 
Kõik ju tundus hästi seni kuni funiculariga üles minna soovides selgus, et ei ole see pileti ostmine üldse mitte nii lihte. Aparaat, millega sai kaardiga osta ei töötanud, sularaha aga nii suurtes summades nagu meil vastu ei võtnud. Aeg aga jooksis ja teenindaja/valvuritädi ei olnud teeninduse lahkusnäide. Siis üks aparaat lõpetas ka sularaha eest väljastamise ja tädi näitas muudkui näpuga numbrile, et helistage teenindusse kui vaja :) Aga meil oli jäänud veel vaid 20 minutit, et üles mäkke jõuda. Mõnus tiimitöö toimis, jagati omavahel sajaseid ja saime niimoodi raha müntideks ja müntide eest teisest masinast piletid. Funicular viis meid mäkke üles ja nüüd hakkas jooks tornini, et jõuda sinna viimasel minutil. JA ME JÕUDSIME! ME TEGIME ÄRA! Parim meeskond torni kiirvallutamise alal! Aga see oli ju kõrge torn. Tuledes nagu Ööbikuoru omagi. Aga meie oma on ikka stiilsem ja armsam. Tanel palus piletitädil, kes muideks osutus lahkeimaks teenindajaks siinkandis, kutsuda kohe ka kiirabi, sest torn oli kõrge ja lift ei tööta ja tuli jala minna. No vahepeal oli küll jah südamefilm vist üks krii-----------ps aga saime hakkama. Vaade oli tuledes linnale ilus, valges kindlasti ka väga ilus. Väike grupipilt alla jõudes ja siis läbi ööpimeduse tagasi hostelisse....
Täna tegid õpilased nii ajaloo, füüsika kui inglise keele integreeritud tunni kenasti esmaspäeva eest ette ära. 
Homme on uus päev. Kell 23:00 olid kõik kenasti omades tubades.
Lapsevanema mõtisklus päeva lõpust: See ei ole mitte ainult vahva koosolemise reis, vaid meie noortele ka iseseisvumise reis, uute olude ning nendes toimetulemise oskustreening. Peale Praha reisi ei ole meie klassis kedagi, kes ei julgeks võõras suurlinnas üksi toimetada, igaüks teab, mismoodi toimida lennusõidul, laevasõidul, metroos, funicularis jne jne. Meie lapsed on palju küpsemad oma uude ellu astumisel.
Kes tahab rohkem selle mõrtsuka Jan'i kohta lugeda, siis siin on link: http://extravaganzafreetour.com/jan-mydlar-the-master-executioner-of-prague/

29.aprill


Ja tuligi see vihm...prrrr. Vihmapüha. Teeme hommikul Kadri ja Ingega check ini ja otsime õhtusöögikohta guugeldades erinevaid söögikohti läbi. Eks ikka selleks, et leida noortele parim võimalik saadaolev koht ühiseks reisiõhtusöömajaks. Ja nii saabuski kell 12 ja kokkulepitult kogu meeskond koos hakkasime liikuma terasfiguuride galeriisse. Seda algselt plaanis ei olnud aga kuna nii sadas, siis otsisime asendustegevusi. Inge jagab lahkelt veel kaasaostetud vihmakeepe ja vaatab üle noorte riietuse. Kes saadetakse pikemaid pükse jalga panema, kellele soovitatakse soojemat kampsunit jne. NO lõpuks siis stardime. Igatahes galerii oli äge. Ikka täiesti teistmoodi. Kadri sõnul hea näide sellest, kuidas nö vanarauast ehk prahist teha midagi uut ja uuenduslikku. 

Vihmane pärastlõuna jätkub... :) Igaüks sai seda siis veeta nii nagu meeldis. Õhtul ootab meid ees  ühine sõhtusöök ja seejärel läheme veel kell 21:00 hilisele vanalinna legendidetuurile. 

Oleme tuurilt tagasi. Söömiseks oli meil väga äge maa-alune kelder (me nagu keldrikakandid käime iga päev ikka tiiru maa all :) . Tellitud pizzad ja pastad toodi meile oodatust kiiremini ja tekkis ka vahepeal väike paus. Mida iganes noored sellel ajal tegid aga Kerli, Tanel, Inge ja Kerli sattusid raekoja platsil toimuvale miitingule. Kohal oli palju rahvas, jagati lendlehti ning peamine sõnum oli SÕLTUMATU ÕIGUSE/ÕIGUSEMÕISTMISE EEST!
Õhtust ekskursiooni vedas särtsakas giiditüdruk, kes lugusid jutustades viis meid vanalinna sellistesse paikadesse, kuhu muidu ise ei oleks osanud minnagi ning rääkis lugusid, mida alati ajalooõpikutest ei leia. Aga ometigi olid kõik legendid seotud ikka ka päris ajaloos toimunuga. Ta oskas need kenasti ühtseks tervikuks siduda.
Tegime veel noortega ühe trammisõidu koju ja nii see päev läbi saigi.

Hommikul stardime kell 9 lennujaama poole. Lend on kell 12:10. Riias kell 15:00 ja kodus 19:00 ajal. (hahahaa... oli ta jaa nii )


30.aprill

Oli ju ometi mõte, et mis sellest sõidupäevast ikka kirjutada aga nüüd koju jõudes võiks sellegi päeva kirja panna.
Esmalt algas kõik Remy ja Rebeca sünnipäevaga! Väikesed kingid ja koogid õpetaja Ingelt. Palju-palju õnne teile! Hip-hip hurraa!
Lennujaamas ei juhtunud muud midagi põnevat kui see, et saime osaks Tšehhi mitte väga toredale teeninduskultuurile. Täitsa huvitav kas see on kuidagi üksteisele üle kanduv. Võimalik. Saades ise kusagil kehva teenindust, siis võtad selle näidiseks ja hakkad ka nii tööle. Juhtus nii, et läksime Remy ja Rebecaga taas kinnitama, et nad on check ini jaoks 16. Leti taga suikus üks noor mees, kes meie tulekust kuidagi nagu ehmus või unest virgus ja poole lause pealt kui selgitasime, miks tulime hakkas hädaldama kuidas me oleme juba tuhandes inimene sama jutuga. SOOH?! Püüdsime midagi selgitada aga tema saatis meid ühe paberiga ühe piletiluugi juurde. Seal aga võeti paber ja meie silme all rebiti neljaks tükiks. SOOH?! Öeldi, et see eelmine tegi vea ja minge tagasi. Ja kui tagasi läksime oli sellel poisil juba kaks pardakaarti välja trükitud. Selline ebareaalne... nagu vaimude tund lennujaamas. Edasi oli ka kõik justkui okei kuni selleni, et selgus, et lennule hakati varem laskma ning mõned meie noored olid kadunud. Ometi tulid nad koos meiega. Selgus, et meie noored olid nelja päevaga juba nii iseseisvad, et olid lennukile juba ees ära läinud. Lennukil tegime kiirelt nimede kontrolli ja tõesti-olidki kõik lennukil. Käesolevaga võib kinnitada, et need 9.klassi inimesed on isesievaks eluks peaaegu valmis. Vähemalt reisimise osas. Lend oli sujuv ja lühem kui pidi. 
Maandudes tabas aga Inget shokk. Talle saabus sõnum bussifirmalt, et bussil on mingi tehnilise häire ja leiti mingi lahendus aga lahendus saabub meile paaritunnise hilinemisega. Kiire koosolek ja analüüs ja otsutati: selleks, et vältida koheselt tekkivaid ummikuid linnas ning vähendada bussi meieni jõudmise aega, on mõistlik minna Alfa keskusesse seda bussi ootama. Alfa keskus on teisel pool linna ja just seal linna otsas, kuspool on ka kodu. Kiirelt haarati 6 taksot, Inge pangakaart tegi tiire selle kõige eest makstes ning 30-40 minuti pärast olimegi linna teises otsas. NB! Baltic Taxi transferi voucher on 20 euri takso kohta. Hea võimalus lasta end ühe tariifi alusel viia linnas sinna kuhu vaja. 
Keskuses jagas Inge taas kõigile uut raha, et olla kindel, et kõik lapsed saavad süüa. Päev oli veninud pikemaks kui pidi ja polnud ju kindel kas kõigil on piisavalt jääki, et süüa-juua. Niimoodi said kõik endal ikka kõhu täis. Tegelikult oli lõbus ka ju oodata, mõned leidsid FIFA mängu kaubanduskeskuse fuajeest, teised arutasid kirurgiks õppimise rõõmudest ja raskustest, kolmandad igatsesid lihtsalt koju ja ka bussi, sest kaasa ostetud toitu ei olnud plaanis mitte seal süüa aga just bussis. Ahjaa, seiklus veel. Üks neiu meil avastas, et oli unustanud koti taksosse.....tegime kõne taksofirmasse, kes lubas saata kõikidesse meid teenindanud taksodesse teate kadunud kotist. Peagi helistati tagasi ja öeldi, et kott on leitud. 20 minuti pärast oli taksojuht kotiga tagasi.
Kell 18 ajal saabus ka kauaoodatud buss. Bussijuht ja buss olid tublid. Paistis, et ta oli tulnud otse mingilt sõidult ja püüdis olla siis asendusvariant ärajäänud bussile. Sõit oli kiire ja mugav. Teel olles veetsid täiskasvanud aega poliitiliste uudistega end kurssi viies ja presidendi avaldust kuulates. Selle peale otsis Kadri üles eilse Praha ürituse lendlehe ja Kerli hoidis kahte telefoni töös, et presidendi sõnum ikka kuulda oleks. Nii ta läks.
Südame tegi soojaks Eliise üle antud kingitus mulle. Mis oli Praha temaatikaga sall. Aitäh teile! Mul olid 4 imelist päeva, mis oli täis suurepärast meeskonnatööd, teineteisega arvestamist, sisukaid vestlusi ja põnevaid kohtumisi. Ja Inge on teil tore ja armastab teid väga-väga.....Sellistel hetkedel on mul alati kahju, et ma ei ole klassijuhataja kõigi oma rõõmude ja muredega selles töös. Ma oleks tahtnud nende imeliste noortega olla palju kauem koos, sest paljud mõtted jäid veel rääkimata. 
....Mõned tahtsid küll minuga homme Küprosele kaasa tulla aga ma arvan, et vanemad siiski ei luba, sest kool on vaja lõpetada. Kui teil aga kunagi oma elus tekib olukord kas reisile minnes või reisil olles ja mõistus saab otsa, kuidas leida lahendust keerulisele olukorrale või lihtsalt ideest või mõnest reisinipist jääb puudu, siis kirjuta mulle. Olen alati teie. 
Ootuspäraseid eksamitulemusi ja lõpupeol näeme! Olgu teil ilus elu!

Kerli





































































Comments

Popular posts from this blog

ESPANA 10.-14.10 2017